Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused ehk suguhaigused levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Mõned seksuaalsel teel levivad infektsioonid, eriti klamüdioos ja gonorröa, võivad kulgeda ilma sümptomiteta ning seetõttu ei pruugi inimene ise nakatumisest teadlik olla. Sellest hoolimata võib nakatumine põhjustada hiljem paljusid probleeme: väikese vaagna põletikulist haigust, kroonilist vaagnavalu sündroomi, emakaväliseid rasedusi naistel ning viljatust nii naistel kui ka meestel. Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda. Ükski seksuaalsel teel leviv infektsioon ei kao iseenesest. Suurem osa neist on hästi ravitavad, näiteks gonorröa, trihhomoniaas, süüfilis ja klamüdioos. Samas viirusnakkuseid, mis levivad ka seksuaalsel teel, näiteks herpesviirust ja HI-viirust, ei ole võimalik n-ö välja ravida. Kui oled nakatunud mis tahes seksuaalsel teel levivasse infektsiooni, pead hoiatama oma sekspartnerit või -partnereid, et ka nemad on ilmselt nakatunud ning peaksid minema arsti juurde. Selline teguviis aitab igaühel kaitsta ennast ja teisi edasiste nakatumiste eest.

Kuidas nakatutakse?

Iga seksuaalsel teel leviva infektsiooni võib saada nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekorras olles. Nakatuda võib nii tupe-, suukui ka pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone põhjustavad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele.

Millised on levinumad seksuaalsel teel levivad infektsioonid?

KLAMÜDIOOS

Klamüdioos on Eestis kõige enam levinud seksuaalsel teel leviv infektsioon. Sümptomitena võib esineda rohkem voolust tupest, veritsemist pärast seksuaalvahekorda või valu alakõhus. Meestel võib peenisest tulla eritist (võib-olla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Kui klamüdioosi õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada naistel munajuhade põletikku ja emakavälist rasedust, nii meestel kui ka naistel viljatust. Klamüdioosi on võimalik ravida antibiootikumidega, mida kirjutab välja arst.

GONORRÖA (tripper)

Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõigis neis organites. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastati suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. Meestel võib esineda peenisest eritist (võib-olla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui ka meestel ei pruugi olla ka mingeid sümptomeid. Gonorröad on võimalik ravida antibiootikumidega, mille kirjutab välja arst. Naistel võib gonorröa levida emakakaelast munajuhadesse ja põhjustada munajuhade põletikku. Ravimata juhtudel on peamiseks tüsistuseks viljatus ja emakaväline rasedus.

SÜÜFILIS Süüfilis on raske haigus, millele on iseloomulik pikaajaline kulgemine sümptomivabade perioodidega. Süüfilis võib kahjustada kõiki organeid. Kuni kolm kuud pärast nakatumist võib tekkida üks või mitu haavandit selles kohas (või ümbruses), kust haigusetekitaja sisse pääses. Haavandid on väikesed, katsudes kõvad ning tavaliselt valutud. Alati neid ei märgatagi, sest need võivad olla peidus tupes või pärakus. Haavandid kaovad alati iseenesest. Süüfilisetekitajad aga jäävad organismi. Mõned kuud hiljem on süüfilisetekitaja levinud kogu organismi ning esineda võivad erinevad naha- ja limaskestade lööbed ja lümfisõlmede suurenemine. Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid bakterid jäävad inimese organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organisüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilist on võimalik ravida vaid esimeses ja teises staadiumis. Ravi teostab naha- ja suguhaiguste arst.

TRIHHOMONIAAS

Trihhomoniaasi tekitajad põhjustavad põletikku tupe või kusiti limaskestas. Naistel võib olla kaebuseks rohke halvalõhnaline tupevoolus. Vahel võib tekkida kusitipõletik, mis tekitab vajaduse sageli urineerida ja teeb urineerimise valulikuks. Meestel võib tulla peenisest vähest eritist, peeniseotsa või kusitiava ümbruses võib esineda ärritust ning urineerimisel võib tekkida põletav tunne. Sümptomid võivad olla nii kerged, et neid on raske tähele panna. Trihhomoniaasi on võimalik ravida antibiootikumidega, mida kirjutab välja arst.

KONDÜLOOMID (tüükad)

Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus. Tavaliselt esineb hulk väikseid nahavärvi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt need iseenesest ei kao. Nakatumiseks piisab ka nahakontaktist. Kondüloomide raviks kasutatakse ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või eemaldatakse need operatsiooni abil. Vahel võivad kondüloomid pärast ravi tagasi ilmuda, sel juhul tuleb ravi korrata. Olemas on papilloomiviiruse vastane vaktsiin, mis kaitseb nende viirusetüüpide eest, mis põhjustavad kondüloomide teket. Vaktsineerida tuleks enne seksuaalelu alustamist.

HERPES

Herpesviirusesse nakatumine põhjustab nakatumiskohal villide teket. Villid võivad muutuda haavanditeks ja kattuda koorikutega. Kõige tuntum herpese vorm on nn ohatis, mis esineb huultel või suu limaskestal. Kui herpesviirusest põhjustatud villikesi esineb suguelunditel või nende ümbruses, siis nimetatakse haigust genitaalherpeseks. Genitaalherpes levib nii suu-, tupe- kui ka pärakuseksi ajal. Naistel tekib herpeslööve tuppe, pärakusse või nende ümbrusesse. Genitaalherpese tekitatud villikesed võivad põhjustada valu, urineerimine võib olla valulik, kubeme lümfisõlmed võivad suureneda. Meestel võib esineda peenisel või munanditel ja päraku ümbruses ville või haavandeid, samuti lümfisõlmede suurenemist. Lisaks võib urineerimine olla valulik. 8 Sümptomid kaovad nädala-paari jooksul iseenesest, kuid see ei tähenda, et viirus oleks organismist kadunud. Sümptomid võivad ka uuesti ilmuda, sageli siis, kui organismi vastupanuvõime on näiteks väsimuse või stressi tõttu nõrgenenud. Esimesel korral on haigushoog kõige valulikum, hiljem sümptomid vähenevad. Herpest ei saa organismist n-ö välja ravida ja samas ei pruugi sümptomeid kunagi avalduda. On ravimeid, mis herpesviirusest põhjustatud sümptomeid leevendavad ja haigushoogude kordumist vähendavad. Nakatumise allikaks on enamasti herpesevillides ja haavandites olev vedelik. Kui ville või haavandeid esineb väljaspool kondoomiga kaitstavat piirkonda, on genitaalherpese ägenemise ajal parem seksist hoiduda.

HIV

HIV (ehk HI-viirus) on viirus, mis kahjustab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimene muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele nakkushaigustele (ka sellistele, mida tavaliselt põetakse väga harva). AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. HI-viirus levib kaitsmata seksuaalvahekorra ajal, aga ka otsesel kontaktil nakatunud inimese verega (näiteks ühiste süstimisvahendite kasutamisel) ja raseduse ajal emalt lootele. Viirus ei levi elukondlikul teel. HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või enamgi aastat ning nakatunu võib end pikka aega üsna hästi tunda. Hoolimata sellest ei kao viirus organismist ning HIVi nakatunu on nakkusohtlik kogu aeg. On olemas ravimeid, mis leevendavad sümpto- 9 meid ja aeglustavad HIV-nakkuse kulgu, kuid kahjuks ei ole nendega võimalik viirust organismis hävitada. Ei ole olemas ka vaktsiini, mille abil saaks nakatumist vältida. Siiski aitavad tänapäevased HIVi vastased ravimid nakatunutel pikka aega end tervena tunda.

HEPATIIDID

Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntuimad neist on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiit levib eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega, B-hepatiit levib eelkõige seksuaalsel teel ja verega, C-hepatiit levib peamiselt verega. Viiruslikest hepatiitidest on kõige soodsama kuluga A-hepatiit. A-hepatiidi viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Sageli nakatutakse sellesse lõunamaades, seepärast ei tohiks seal tarbida keetmata vett, jääga jahutatud jooke, tooreid puu- ja juurvilju ning mereande. A-hepatiit võib siiski levida ka seksuaalvahekorra ajal, eriti päraku- ja suuseksiga. Kuni poolteist kuud pärast nakatumist tekivad haigussümptomid: väsimus, palavik, oksendamine; nahk võib muutuda kollakaks ja sügeleda; uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus soodsa kuluga. Läbi põdedes saab inimene eluaegse immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu haigus krooniliseks. B-hepatiiti nakatumine põhjustab maksapõletikku. Sümptomid varieeruvad ja sõltuvad põletiku raskusest. Mõnikord ei esine sümptomeid üldse. Ainult üks kolmest B-hepatiiti põdevast inimesest märkab, et on haigestunud. Sümptomid võivad ilmneda kuus nädalat kuni kuus 10 kuud pärast nakatumist ja nendeks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad muutuda kollakaks. Uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Sümptomid võivad kesta paarist nädalast kuni mitme kuuni ning isegi pärast nende kadumist võib väsimus kesta veel

mitu kuud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus organismist iseenesest. Ühel inimesel kümnest jääb viirus organismi ja ta on nakkusohtlik. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumist – maks ei tööta enam korralikult, samuti võib areneda maksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismi jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiit on nakkusohtlikum kui HI-viirus. B-hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida.Ka C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetest kauakestev või krooniline C-hepatiit. Võivad tekkida maksa kärbumine ja maksavähk. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.

Kõikide seksuaalsel teel levivate infektsioonide puhul tuleb meeles pidada järgmist:

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad esineda varjatult.
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ei kao iseenesest ja sümptomite puudumine ei tähenda, et haigusetekitajat organismis ei ole.
Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest, võid nakatuda ise ja nakatada kedagi teist.
Suurt osa seksuaalsel teel levivaid infektsioone on võimalik ravida.
Nakatumist seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse saad kindlaks teha, pöördudes arsti poole.
Ravi puhul on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele isegi siis, kui sümptomid on juba kadunud.
Mine järelkontrolli, et teada saada, kas ravi on mõjunud.
Ravi korraldamisel usalda arsti, ainult arst oskab määrata õiged ravimid. Ära kasuta lihtsalt ravimeid, mida kasutasid kunagi varem. Samuti ära kasuta kellegi teise ravimeid. Ei ole olemas ühte ravimit kõigi seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu. Iga nakkuse jaoks on erinev ravi.
Sa pole kunagi ainuke seksuaalsel teel levivat infektsiooni põdev inimene, sest sa nakatusid sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. Seega hoiata oma sekspartnereid, kui oled nendega kaitsmata vahekorras olnud. Neid tuleks samuti kontrollida ja vajaduse korral ravida.

Kuidas vältida nakatumist seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse?

Oluline on kaitsta end alati ja igal seksuaalvahekorral. TURVALINE SEKS tähendab seda, et suu-, tupe- või pärakuseksi ajal ei lasta partneri seemnevedelikul, tupevedelikul ega verel sattuda oma kehasse. Turvaseks ei tähenda mitte ainult kondoomi kasutamist, vaid arukat ja ohutut käitumist. See tähendab armastust, hoolt ja austust enda ja oma partneri vastu.

Kuidas ennast kaitsta?

Turvaline seks kaitseb sind ja sinu partnereid. Ära lase oma partneri spermal, verel ega tupevedelikul suu-, tupe- või pärakuseksi ajal oma kehasse sattuda. Selleks kasuta alati kaitsevahendeid: kondoomi või turvakilet. Rasestumisvastased tabletid, plaaster või tuperõngas ja emakasisene vahend aitavad ära hoida soovimatut rasedust, kuid seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu need kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse ei HIVi, seksuaalsel teel levivate infektsioonide ega raseduse eest. Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast ja oma partnerit seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HI-viiruse eest. Kui sinu partner süstib narkootikume või tal on 14 palju seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Kui märkad partneril kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritist suguteedest, siis ära seksi temaga. Pigem uuri, millega võib olla tegemist, ja soovita tal arsti juurde minna. Siiski on hea meeles pidada, et paljudel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad haigustunnused puududa. Igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIVi või mõne teise seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja. Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu vaid need paarid, kellel ei ole elu jooksul olnud teisi seksuaalpartnereid. Kui oled leidnud partneri, kellega otsustad olla vahekorras ilma kondoomita, võiksite mõlemad enne teha HIVi ja levinumate seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid, siis saate teineteise ohutuses kindlad olla. Väldi alkoholi ja narkootikume. Purjus või narkouimas olles tekivad juhusuhted lihtsamalt ning kondoomi kasutamine ei tundu siis sageli oluline.