10 levinumat kondoomiviga ja mida teha, kui kondoom katki läheb

Kondoom on õigesti kasutades üks usaldusväärsemaid kaitsevahendeid nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu. Aga siin peitubki konks: õigesti kasutades. Teadusajakirjas Sexual Health avaldatud ülevaateuuring, mis koondas 50 uuringu andmed 14 riigist, näitas, et kondoomivead on üllatavalt tavalised — kuni pooled kasutajad panevad kondoomi peale liiga hilja ja umbes kolm neljandikku ei kontrolli seda enne kasutamist üldse.

Hea uudis on see, et peaaegu kõik need vead on lihtsalt välditavad. Vaatame kõige levinumad ükshaaval läbi — ja lõpus räägime ka sellest, mida teha siis, kui kondoom ikkagi katki läheb.

1. Kondoom pannakse peale liiga hilja

Kõige levinum viga üldse: uuringute järgi alustab 17–51% kasutajatest vahekorda ilma kondoomita ja paneb selle peale alles "hiljem". Kaitse rasestumise ja infektsioonide vastu toimib aga ainult siis, kui kondoom on peal kogu vahekorra ajal, algusest lõpuni — ka enne seemnepurset eritub vedelikku, mis võib sisaldada nii seemnerakke kui ka viiruseid.

2. Vale suurus

Liiga suur kondoom libiseb maha, liiga väike võib puruneda ja on lihtsalt ebamugav. Kondoomi suurus ei ole uhkuse, vaid füüsika küsimus. Kui tavaline suurus ei istu, vaata meie suuremaid ja väiksemaid suurusi ning loe põhjalikku juhendit „Kuidas valida õige kondoomisuurust".

3. Õhk jääb tipu sisse või tipuruum jätmata

Veerand kuni pool kasutajatest ei jäta kondoomi otsa reservuaari jaoks ruumi ega pigista sealt õhku välja. Õhumull tipus tähendab, et seemnevedelikul pole kuhugi minna — ja surve võib kondoomi lõhkuda. Õige võte: pigista tipp sõrmede vahel kokku ja rulli kondoom siis peale.

4. Tagurpidi pealepanek

Kui kondoom ei rullu lahti, on see tõenäoliselt tagurpidi. Viga ise on väike — päris viga on see, kui sama kondoom keeratakse ümber ja pannakse uuesti peale: välispinnale on juba sattunud eelvedelikku. Õige lahendus on võtta uus kondoom. Neid tasub varuks omada rohkem kui üks.

5. Kondoom rullitakse enne lahti

Kuni veerand kasutajatest rullib kondoomi kõigepealt lahti ja üritab seda siis nagu sokki jalga... ehk siis peale tõmmata. Nii venib latex, tekivad mikrorebendid ja pealepanek on tarbetult keeruline. Kondoom käib peale rullides, mitte tõmmates.

6. Vale libesti — lateksi vaikne vaenlane

Õlipõhised vahendid (massaažiõli, beebiõli, vaseliin, kookosõli, kätekreem) lagundavad lateksit minutitega ja on üks sagedasemaid purunemise põhjuseid. Lateksist kondoomiga sobivad ainult vee- või silikoonipõhised libestid — vaata meie libestite valikut ja loe lähemalt postitusest „Libestid". Ja vastupidine viga on sama levinud: libesti üldse kasutamata jätmine suurendab hõõrdumist ja purunemise riski.

7. Teravad esemed ja hambad

Pakendi avamine käärite, noa või hammastega on kiire viis teha kondoomi sisse nähtamatu auk. Pakendil on sälk — rebi sealt. Ja pikad küüned või sõrmused väärivad samuti tähelepanu.

8. Vale hoiukoht

Rahakott tagataskus, auto kindalaegas, päikese käes vedelenud rannakott — kuumus, hõõrdumine ja surve muudavad lateksi hapraks ammu enne "parim enne" kuupäeva. Hoia kondoome jahedas ja kuivas, näiteks öökapisahtlis. Ja kontrolli alati säilivusaega: aegunud kondoom puruneb oluliselt kergemini.

9. Liiga hiline äravõtmine

Pärast lõpetamist tuleb end taandada siis, kui erektsioon on veel alles, hoides kondoomi servast kinni. Kui jääda ootama, libiseb kondoom maha ja kogu senine hoolikus oli asjata.

10. Sama kondoomi korduskasutus

Kõlab enesestmõistetavalt, aga uuringud näitavad, et ka seda tuleb ette. Üks kondoom = üks kord. Ka kahte kondoomi korraga ei tasu kasutada — need hõõruvad teineteist katki, kaitse ei parane, vaid väheneb.

Mida teha, kui kondoom läks katki või libises maha?

Kõigepealt: hinga. Seda juhtub ka kogenud kasutajatel — uuringutes on purunemist kogenud kuni 40% vastanutest. Oluline on tegutseda kiiresti ja rahulikult.

Kui rasedus ei ole plaanis: SOS-pill ehk hädaabipill on Eestis apteegis käsimüügis. Levonorgestreeliga pillid toimivad kuni 72 tundi ja ulipristaaliga (ellaOne) kuni 120 tundi pärast vahekorda — aga mida varem, seda tõhusamalt. Ära jää homset ootama.

Kui partneri tervislik taust on teadmata: lase end 1–2 nädala pärast testida seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. Testi saab teha perearsti, noorte nõustamiskeskuse või seksuaaltervise kliiniku kaudu. Kui on põhjust kahtlustada kokkupuudet HIV-ga, pöördu arsti poole esimesel võimalusel — kokkupuutejärgne ennetusravi (PEP) toimib ainult 72 tunni jooksul.

Ja edaspidiseks: mõtle läbi, miks kondoom purunes. Enamasti on põhjus mõni ülaltoodud kümnest veast — vale suurus, õlipõhine libesti, aegunud toode või õhumull tipus. Kui kondoomid kipuvad korduvalt purunema, proovi paksemaid ja tugevamaid; kui nahk ärritub, võib põhjus olla hoopis lateksiallergia — sel juhul vaata lateksivabu kondoome.

Korduma kippuvad küsimused

Kui suur on tõenäosus rasestuda, kui kondoom läks katki? See sõltub tsükli faasist ja sellest, kas seemnepurse oli toimunud. Kui rasedus pole soovitud, on kindlaim tegutseda kohe: SOS-pill toimib seda paremini, mida kiiremini see võetud on.

Kas kondoomi võib hoida rahakotis? Mõne tunni jagu küll, püsivalt mitte. Kehasoojus ja hõõrdumine kahjustavad lateksit. Parem koht on jahe ja kuiv sahtel.

Kuidas aru saada, et kondoom on vale suurusega? Kui kondoom pigistab, ei rullu lõpuni lahti või jätab tunde tuimaks, on see liiga väike. Kui see krimpsub või libiseb, on liiga suur. Abiks on meie suurusejuhend.

Kas kaks kondoomi korraga kaitsevad paremini? Ei — vastupidi. Kaks kondoomi hõõruvad teineteist katki ja purunemise risk kasvab.

Millist libestit kondoomiga kasutada? Lateksist kondoomiga ainult vee- või silikoonipõhist. Õlipõhised vahendid (sh kookosõli ja vaseliin) lagundavad lateksit.

Kondoom on odavaim kindlustus, mida elu pakub — aga nagu iga kindlustus, toimib see ainult siis, kui leping on korrektselt sõlmitud. Vali õige suurusega ja õiget tüüpi kondoom, hoia seda õigesti ja pane peale õigel ajal. Ülejäänu eest hoolitseb füüsika.